Me kõik teame, mis on tähelepanu. Või kas ikka teame? “See on teadvuses eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel mitme näivalt korraga käepärase objekti või mõtteahela hulgast. See viitab asjaolule, et millegi efektiivseks töötlemiseks tuleb teised objektid kõrvale jätta.” Nii on tähelepanu defineerinud tuntud USA psühholoog ja filosoof William James.
Tähelepanu ei tähenda ainult keskendumist ühele konkreetsele asjale; see hõlmab ka suure hulga konkureeriva teabe ja stiimulite ignoreerimist. Tähelepanu võimaldab ignoreerida informatsiooni, mis pole hetkel relevantne ning selle asemel suunata oma energia olulisele informatsioonile.
Tähelepanu juhtimise olulisus
Kõige paremini omastame uut infot silmadega. Seega saame suure osa võimalikust informatsioonist just visuaalse tähelepanu abil. Valiku tegemine on oluline, et aju poleks üle koormatud ebavajaliku info töötlemisega. Seetõttu tuleb tähelepanu juhtimisel arvestada sellega, et inimestel on vaja teha valik kõigest ümbritsevast.
Tähelepanu saab automaatselt haarata, esitades sellist teavet, mis on hetkel vaataja jaoks relevantne. Seetõttu on oluline oma klienti tunda. Tähelepanus eristatakse kahte töötlusviisi.
- Alt-üles suunatud (ingl k bottom-up) ehk tahtmatu tähelepanu, mis rakendub tööle silmatorkava või väljapaistva välisstiimuli mõjul (näiteks äkiline liikumine või vali heli).
- Ülalt-alla suunatud (ingl k top-down) ehk tahtlikku tähelepanu, mida juhib subjekt ise, lähtuvalt oma plaanidest, strateegiatest, eesmärkidest ja kavatsustest. Selline tähelepanuprotsess rakendub näiteks siis, kui inimene püüab teadlikult teiste objektide seast ühte konkreetset stiimulit üles leida (loe ka meie blogipostitust kolme ukse mudelist).
Kuhu inimese tähelepanu koondub?
Aju on programmeeritud suunama tähelepanu sellele, mis erineb. Näiteks on väga lihtne eristada punast autot mustade keskelt või suurt reklaamplakatit keset tühja põldu. Ootamatu info seal, kus me seda kõige vähem ootame, ongi see, mis tõmbab tähelepanu isegi vastu meie tahtmist. Seda, mil määral objekt automaatselt tähelepanu juhib, määrab osaliselt ümbritsev keskkond. Seetõttu ei või mingil juhul kindel olla, et ereda värviga plakat haarab automaatselt tähelepanu, kui üksteise kõrval on veel mitu eredat plakatit ja vilkuvat ekraani, sest “sarnane segab sarnast”. Tõhus reklaam on selline, mis on kohandatud vastavalt keskkonnale, kus ta parasjagu paikneb.
Nägude abil on võimalik haarata tähelepanu suunates modelli pilk sinna, mida me soovime, et tarbija vaataks. Kui soovite tõmmata tarbija tähelepanu brändi logole, paigutage nägu nii, et see vaataks logo suunas.
Tähelepanu on suurel määral seotud ajutiste eesmärkidega. Näiteks oled uute tossude otsinguil, mistõttu pöörad rohkem tähelepanu just tossude reklaamidele.
Tähelepanu on võimalik juhtida ka vabatahtlikult. Vabatahtlikku tähelepanu juhtimist aitab suunata kontekst ja eelnev kogemus. See, kuidas inimene visuaalset maailma kogeb on mõjutatud sellest, mida ta on minevikus näinud ja teinud. Ehk kui meil on vaja leida üles köögist nuga, siis selle asemel, et külmikusse vaadata, suuname oma tähelepanu nugade sahtlile, kus me oleme need ka varem leidnud.
Seega reklaami mõjumiseks lihtsalt sõnumi esitamisest ei piisa. Tähelepanu peab juhtima nii, et sõnum kohale jõuaks. See tähendab, et tarbija tähelepanu eest tuleb võidelda. Tõeline väljakutse seisneb teadmises, mis on kliendi jaoks oluline.
Artikli autor: Britt Veltmann