Pilgujälgimiskatsed annavad võimaluse vaadata sügavuti tarbijakäitumist veebis ja analüüsida seda viimse detailini. Kasutusmugavustestidega saame mõõta iga veebis või rakenduses oleva elemendi toimimist ning neid ka tõlgendada. Samuti on pilgujälgimistulemusi analüüsides võimalik optimeerida registreerimis- ja ostuprotsesse, hinnata reklaammaterjalide märgatavust või ostukeskkonda ümber disainida.

Pilgujälgimisel on mitmeid eeliseid võrreldes kursosripõhiste või A/B testidega. Mõõtes seda, kuidas inimene veebilehekülge vaatab, mida märkab ja mida mitte, saame teadmisi kliendi käitumisest, mis muidu jääksid varjatuks. Inimene ei suuda alati öelda, mida ta märkas ja kui paljusid veebilehe elemente enne otsuse tegemist vaatas. Esiteks inimesel ei pruugi püsida kõik need elemendid meeles ja teiseks ei taju me kõiki oma vaatamisi. Seega tuleb tihti katseisikule üllatusena, et ta mingit veebilehe elementi oli vaadanud.

Iga veebilehe ülesandeks on anda edasi mingit informatsiooni või pakkuda mõnda teenust/toodet. Seejuures peab see info olema kliendile lihtsalt leitav ja arusaadav.

Ühtlasi kõik funktsioonid, mis lehele on disainitud peavad olema mugavad kasutada. Samas ei tohi kasutusmugavus ja lihtsus muuta lehte inetuks. Kuna enamusel juhtudest kasutatakse veebikeskkondi tänapäeval arvutiekraanide asemele nutiseadmete abil, siis teeme kasutajamugavuse katseid ka pilgujälgimisprillidega nii nutitelefonide kui ka tahvelarvutitega. Selline lähenemine teeb katse inimesele loomulikumaks sest katset saab teha kasvõi inimese enda nutiseadet kasutades.

Kuumuskaart sellest, mida kliendid vaatavad, püüdes aru saada millega ettevõte tegeleb

Pilgumustri kaart, kus on näha ühe inimese pilgu liikumine veebilehel. Selliselt saab välja selgitada, kas mingi „nupp“ asetseb loogilises kohas, kus inimesed eeldavad, et ta olla võiks ning kas see element on kujundatud inimestele arusaadavalt.

Iga veebilehe testimine algab ülesandest. See, mida testitav katses teeb, mõjutab oluliselt tulemusi. Neid ülesandeid ja stsenaariume võib igal veebilehel olla mitmeid. Konkreetseid ülesandeid täites salvestab pilgujälgija katseisikute pilgu liikumise. Nii saame aru kus inimene eksib, millal on informatsioon vale koha peal, ebaloogiline või keeruline või üldse puudu.

Sisuliselt on 3 peamist aspekti mida me testime:

Meie neuroturunduse labor kasutab uuringuteks pilgujälgimise ja emotsioonide mõõtmise tehnikaid, mis on kombineeritud katsejärgsete süvaintervjuudega, mõistmaks kõiki aspekte. Pilgujälgimiseks kasutatakse kas pilgujälgimise prille või statsionaarset pilgujälgimist. Pilgujälgimise prillidega on võimalik katseid läbi viia ükskõik millises füüsilises keskkonnas digilahenduste testimiseks alustades suurtest infoekraanidest ja lõpetades kliendi enda nutitelefoniga, samas kui statsionaarne pilgujälgija on kõige täpsem just arvuti ekraanil testide läbiviimiseks.

Valim: kasutajamugavuse uuringutes on kujunenud reegliks “rule of 5” ehk valimi suuruseks on 5 inimest, mis peaks välja tooma 80% veebilehe kitsaskohtadest. Kuigi Cazañas et al 2017 näitab, et päris 80% probleemidest sellise lähenemisega ei avastata, aga palju vähem ka mitte. Seega on meie poolt kasutatav  5-12 inimese valim üldjuhul piisav kasutajamugavuse uuringuteks.. Kasutame ühtlasi põhimõtet “rule of next” (4+1 või 10+1) ehk kui järgmine inimene enam uut infot ei anna, on valim üldjuhul piisav.

Võib ju lihtsustatult öelda, et vaatame pilgujälgimises lihtsalt seda, kuhu inimene vaatas. Mida märkas ja mida mitte. Tegelikult on võimalik vaadata tervet hulka mõõdikuid ja indikaatoreid, mis veebilehe või äpi toimimise kohta väärtuslikke teadmisi annavad.

Näiteid pilgujälgimise indikaatoritest, mida vastavalt ülesandele ka oma uuringutes kasutame (Ehmke et al. 2007 artikli näitel):

1. Pikad fikseeringud menüü elementidel, nuppudel või sõnadel võivad viidata kas sellele, et element on visuaalselt huvitav või et element on segadusse ajav.
2. Elemendid, mida üldse ei märgata ei ole hästi disainitud või on antud hetkel ebaolulised. See sõltub ülesandest.
3. Teksti üksikutel punktidel peatumine viitab teksti sirvimisele, mitte lugemisele. Kui lugemine oli eesmärk, siis seda tekstiga ei saavutatud.
4. Mingi ülesande puhul peaksid seda lahendavad elemendid (menüü nupud, ikoonid või lingid) olema esimeste märgatud elementide hulgas.
5. Kui inimene fikseerib mingil ülesande lahenduseks oleval elemendil, aga ei vali seda (ei kliki sellel), siis on see element halvasti disainitud.

Kindlasti võib tekkida kahtlus, milleks pilgujälgimine, kui saab hõlpsalt jälgida suure hulga inimeste kursori liikumisi. Hotjar ja Mouseflow on ühed populaarsed paljudest kursori salvestamise tehnikatest, ent kuigi kasulikud, on nendel palju puudusi võrreldes pilgujälgimisega. Kursori jälgimine annab sulle kursori liikumise, aga mitte seda, kuhu inimene vaatas. Ühes põhjalikus artiklis (Rodden et al 2008), kus võrreldi 178 erineva vaatluse pilgu asukoha ja hiire liikumist leiti vaid 78 korral, et hiire liikumine selgitas osaliselt pilgu asukohta. Seega alla 50%. Meie enda labori testid on näidanud pigem veel madalamat kattuvust, aga see on väga sõltuv ülesandest, valimist ja teistest teguritest. Fakt on see, et hiire liikumine näitab väga vähe inimese pilgu liikumisest.

Veebipoe kategooriate kuumuskaart, kus on näha mismoodi inimesed on otsinud “aed ja tööriistad” kategooria alt vajalikku väliköögi ehitamiseks. Kuumuskaardi punased osad on enim inimese pilgu fikseeringuid saanud, rohelised vähem. Valgetele aladele ei ole inimene tähelepanu pööranud.