Enam pole kaugel aeg, kus sajad tudengid, higimull otsa ees, oma lõputööle viimaseid lihve annavad. Olgu ta siis bakalaureuse- või magistritudeng, nii mõnigi neist on oma töö uuringuteema sidunud neuroturundusega. Tihtipeale on uurimuse teema seotud mõne kindla ettevõttega, mis annab viimastele hea võimaluse kasutada neuroturunduse uuringuid oma turunduskanalite testimiseks. Seniks aga, kuni me verivärskeid tulemusi lugeda saame, heidame pilgu peale paarile viimaste aastate jooksul kirjutatud uurimistööle.
VÄSIMUSE HINNANGU MÕJU PILGUJÄLGIMISE MÕÕDIKUTELE POEKÜLASTUSE ANDMETE PÕHJAL
Karolini bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada, kas ja milline on väsimuse hinnangu mõju pilgujälgimise mõõdikutele poekülastuse andmete põhjal. Samuti soovis Karolin mõista, kuidas muutuvad poe külastusel väsimuse ilmnemisel okulomotoorsed mõõdikud ja kas varasemaid teooriaid saab rakendada ka ostuprotsessis.
Helena bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada, kuidas mõjutab Instagrami postitustes kuvatud naismodellide atraktiivsuse kategooriad luksusbrändile antavaid hinnanguid ehtebrändide näitel.
CLUSTERING CUSTOMER GAZE BEHAVIOUR BASED ON REAL-LIFE EYE-TRACKING DATA
Hagigat uuris oma magistritöös inimeste pilguliikumist Eesti supermarketites. Tulemused näitavad, et mustrid on väga sarnased klientide klastrite demograafiliste andmete vahel nende pilgukäitumise ja pilgujälgimise andmed võivad tuua valgust jaekaupluste rühmitustavadesse, mitte aga demograafilistel andmetel põhineva klastri moodustamise tava.
Marieta uuris enda bakalaureusetöös, kas postituse sisu ning selle poolt tekitatud emotsioonid ja tähelepanu on seotud postituse tulemuslikkusega. Töös selgitab ta välja, miks on sotsiaalmeedia turundus muutuvas ühiskonnas aina olulisemaks ning kuidas saaks Tartu Ülikooli majandusteaduskonna sotsiaalmeedia turundust veelgi tulemuslikumaks muuta.
Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada, millist rolli mängib koduleht kliendirahulolule tema klienditeekonnal varasemalt ainult sotsiaalmeedia kanalites tegutsenud teenindusettevõtte puhul.
TOOTEPAKENDI ELEMENDID, MIDA KLIENT MÄRKAB ESIMESENA REAALSES POE OSTUSITUATSIOONIS
Anette töö eesmärgiks oli tuvastada tootepakendi disainielemendid, mida inimene esimesena poe keskkonnas pakendil märkab. Selleks analüüsis ta poekeskkonna reaalseid ostusituatsioone pilgujälgimise katsete andmete põhjal.
TOOTE LEIDMISE KIIRUS TULENEVALT PAKENDI DISAINIST
Liisa seevastu uuris oma bakalaureusetöös, kas toote leidmise kiirus veebikaamera pilgujälgimise katses on seotud sama toote leidmise kiirusega mobiilses pilgujälgimise katses. Täpsemalt, Liisa selgitas välja, kas veebikaamera ja mobiilne pilgujälgimise meetod annavad sarnaseid tulemusi pilgujälgimise katsetes šokolaaditahvlite näitel.
Maria ja Klen-Kristofer võrdlesid oma magistritöös emotsionaalsete ja ratsionaalsete turundussõnumite efektiivsust Verekeskuse turunduskampaania näitel. Selgus, et turundussõnumite efektiivsus oleneb suuresti kõnetatavate sihtgrupist ja profiilist. Mida nad aga veel leidsid? Tuleb lugeda!
TOOTEPAKENDI DISAINI MÕJU TOOTE RIIULILT LEIDMISE KIIRUSELE VEINIDE NÄITEL
Alina bakalaureusetöö eesmärk oli uurida pakendi olemus ning tuua välja veinipakendi disaini eripära. Lisaks sellele uuris Alina visuaalset tähelepanu, vaatas, kuidas kasutatakse pilgujälgimist veinipakendite uuringutes. Samuti, kuidas tarbija teeb ostuotsuse ja mis seda mõjutab.
Krislyni magistritöö selgitas välja, kas ja millised on noorte ja täiskasvanud muuseumi klienditee seisused ning kas teoste väljapanek mõjutab klienditeed ja infokirjelduste märkamist.
ISETEENINDUSPULTIDE KASUTAMISMUSTRID JAEKAUBANDUSES VIIE EESTI JAEKAUBANDUSKETI NÄITEL
Antud magistritöö eesmärk oli kaardistada iseteeninduspultide kasutamisega seonduvaid probleeme Eesti jaekauplustes. Töö autorid viisid läbi nii pilgujälgimisuuringu kui ka intervjuud ning seda niimuuringus osalenutega kui ka Eesti suurimate jaekettide esindajatega. Uuringud teostati Selveris, Prismas, Maximas, Coopis ja Rimis. Kasutajate ja ettevõtete esindajatega teostatud intervjuu võimaldas analüüsida ning leida iseteeninduspultide peamisi kasutamismustreid ning kaardistada probleeme, mis iseteeninduspuldi kasutamisel ilmnevad.
KUULSUSE PERSOONIBRÄNDI KUVANDI ÜLEKANDUMINE ETTEVÕTTE BRÄNDI KUVANDILE
Mida peaks teadma ning millega arvestama kuulsuse valimisel reklaamikampaaniasse, just sellist, et tegemist oleks õige isikuga, kelle persoonibränd annab edasi ja täiendab kõige paremini ettevõtte brändi kuvandit? Just seda, kas ettevõtte reklaamikampaanias oleva kuulsuse persoonibrändi kuvand kandub üle ettevõtte brändi kuvandile, antud magistritöös uuritigi.
ÄRILT ÄRILE JA ÄRILT KLIENDILE SISUTURUNDUSPROTSESSIDE VÕRDLUS EESTI ETTEVÕTETE NÄITEL
Selle töö autorite arvates käsitletakse sisuturundust pigem eraldiseisva turundusviisina, kuigi see võiks olla põimunud läbivalt üleüldise turundusplaani sisse. Seda aluseks võttes ning erinevate sisuturunduse võimalusi ja teadusuuringuid teades, oli käesoleva magistritöö eesmärk selgitada välja ärilt ärile (ingl business-to-business) ja ärilt kliendile (ingl business-to-customer) sisuturundusprotsesside erinevused Eesti ettevõtete näitel.
EESTI JAOKS KOHANDAMATA TERVISLIKU TOIDUAINE PAKENDI MÄRKAMINE
Toidupakendite märkamise tingib eelkõige selle eristumine konkurentide hulgast. Tootepakendi värvitoon on üks levinumaid elemente, mille alusel tarbija kujundab oma hinnangu toote tervislikkuse kohta. Inimene teeb oma toiduvalikud kultuurist tulenevatele väärtustele tuginedes. Keel, kultuuri olulise osana, mõjutab otseselt inimese mõtlemist ja ümbritseva mõistmist, 51 mistõttu on see tähtis pakendi kohandamise element. Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada Eesti jaoks kohandamata tervisliku toiduaine pakendi märgatavus riiulil.
NEUROTURUNDUSE TEENUSTE VÄÄRTUSPAKKUMINE JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID
Käesolev bakalaureusetöö keskendus neuroteaduse väärtuspakkumiseleja seda mõjutavatele teguritele laborite ja vastavat teenust kasutanud ettevõtete hinnangul. Seejuures käsitleti ka neuroturunduse meetodeid, kasutamist, sellega seotud probleeme ja tulevikutrende ning varasemaid uuringuid. Eesmärgiks aga oli selgitada välja neuroturunduse kui teenuse väärtuspakkumist ja seda mõjutavaid tegureid.
Madli ja Age töö annab hea ülevaate pilgujälgimise meetoditest ning nende sarnasustest ja erinevustest. Lisaks sellele tuuakse välja teoreetiline ülevaade pakendi ja ostukeskkonna mõjust tarbija käitumisele. Loomulikult ei puudu tööst ka empiiriline osa, mille raames viiakse läbi katsed koos tulemuste aruteluga