Pilgujälgimine
Öeldakse, et oma silm on kuningas. Inimene saab enamuse informatsioonist kätte visuaalselt, mis teeb inimese nägemismeelest ühe kõige olulisema uurimisobjekti. Kui me näeme kuhu inimene vaatab, siis me teame mis teda huvitab.
On olemas kolme tüüpi pilgujälgijaid – statsionaarsed, mobiilsed ja virtuaalreaalsuse toimivad pilgujälgijad.
Statsionaarseteks nimetatakse kõiki pilgujälgijaid, millega viiakse mõõtmisi läbi arvutiekraanil. Inimesele kuvatakse arvutiekraanile stiimul (tele- või printreklaam, pakend vms) ja ekraanile kinnitatud pilgujälgija mõõdab inimese pilgu asukohta.
Statsionaarsetest pilgujälgijatest kasutame laboris kõige laialdasemalt Tobii X2-60 pilgujälgijat, mis on turundusmaterjalide uuringuteks optimaalse täpsusega. Kasutusmugavuse uuringute jaoks kasutame ka X2-30 ning eriti suurt täpsust nõudvate katsete puhul Pro Spectrum pilgujälgijai
Mobiilsetest pilgujälgijatest kasutame Tobii Glasses 2, millega saab inimene vabalt ringi liikuda. Tavaprille meenutavad Glasses 2 on mugavaks lahenduseks uuringute puhul, kus meid huvitab inimese liikumine füüsilises keskkonnas.
Pilgujälgija salvestab inimese nähtava ümbruse videona ja märgib videole täpse pilgu asukoha.
Virtuaalreaalsus
Peale statsionaarsete ja mobiilsete pilgujälgijate on just viimastel aastatel tekkinud pilgujälgimise võimalus ka virtuaalreaalsuses. Seda võiks nimetada kolmandaks pilgujälgimise meetodiks, mis ühelt poolt on statsionaarne, sest katseisik viibib laboris, ent teisalt on mobiilne, sest liigutakse virtuaalses katsekeskkonnas. Meie laboris on kasutusel HTC Vive seadmed. Virtuaalreaalsust kasutatakse siis kui ekraanitest mingil põhjusel ei sobi, kuid katseisikuid reaalsesse keskkonda viia pole võimalik. nt uue pakendi riiulitest ei anna ekraanil adekvaatset tulemust aga kaupluses ei lubata pooliku tootega katset läbi viia. Sel juhul on võimalik kasutada virtuaalset riiulit. Samuti saab virtuaalreaalsust kasutada siis, kui katseisikutel on reaalses keskkonnas võimatu või ohtlik viibida.
Kuigi mõlemad tehnilised lahendused mõõdavad sama nähtust – inimese pilgu liikumist – on nendel mitmeid erisusi. Mobiilne lähenemine loob rohkem vabadust katseisikule ja võib olla loomulikum võrreldes ekraani katsega. Samas on mobiilsel pilgujälgijal suurem mõõtmisviga.
Valim: pilgujälgimise uuringud on oma olemuselt kvalitatiivsed, mistõttu valimid ei ole suured. Konkreetse uuringu valimi suurus sõltub uuritavast probleemist. Veebilehekülje kasutajamugavust on võimalik testida mõne inimesega (optimaalne on 2-5 inimest ülesande kohta). Pakendi ja reklaamiuuringute puhul räägime 20-st inimesest. Kui sihtrühmi või testitavaid versioone on rohkem kui üks, siis tuleb kasutada suuremat valimit.
Ajakava: sõltuvalt uuringu keerukusest võib uuringu läbiviimise kestus olla 10.päevast kuni kuu ajani. Tavaliselt räägime rakendusuuringu puhul 14. päevast ja teadusuuringu puhul kuu kuni kahe pikkusest perioodist. Samas, kui tellijal on kiire, siis võime lihtsamatele küsimustele anda vastused ka paari päeva jooksul.
Statistilised mõõdikud: Pilgujälgimise uuringute puhul kasutame tulemuste selgitamiseks erinevaid mõõdikuid nagu “aeg esimese märkamiseni” (Time to First Fixation) ning “kogu vaatamise aeg” (Total Fixation Duration). Esimesel juhul mõõdetakse elemendi silmatorkavust või atraktiivsust ja teisel juhul selle elemendi huvipakkuvust(või teatud juhul ka keerukust) inimesele. Tulemuste visualiseerimiseks on peale numbrite võimalik kasutada ka pilgumustri- ja kuumuskaarte.
Kas teadsid?
Inimese pilgu liikumine ühest punktist teise on nii teadlik kui ka alateadlik. Näiteks, kui meie vaatevälja ilmub ohuga seotud stiimul, siis meie pilgu suunamine sellele on tingitud alateadlikust reageeringust, mitte ei ole meie teadlik otsus. Seepärast on ohuga seonduvad värvid, pildid ja sümbolid tähelepanu tõmbamisel väga tõhusad.